Sátnejođiheaddji Sámi álbmotbeaivve sárdni 2006.s
"Sávaldat
lea ahte mii buohkat barggašeimmet dan nammii, seailluhit ja ovdánahttit
sámegiela ja kultuvrra vai Unjárgga gielda nannosmáhttošuvvašii ja vai
gieldda nuorat dustešedje boahteáiggi nana sámi identitehtain ja
iešdovdduin".
Ná loahpahii sátnejođiheaddji Ann Jorid Henriksen sártnis Sámi Álbmobeaivvedoaluin Unjárggas.
Buorit Unjárgga gieldda ássit!
Sámieatnan
sohkagoddi
dat lea gierdán
doddjokeahttá
goddi čuđiid,
garrogávppiid,
viehkes
vearre-vearroválddiid.
Ná
e.e. čálii unjárgalaš Isak Saba sámeálbmoga ja stuorraservodaga oktavuođa birra iežas lávllateavsttas mii
almmuhuvvui vuosttas háve 1906:as.
Isak Saba lávlla dohkkehuvvui 80 jagi maŋŋá, 1986 Sámi soga lávllan.
1906 válljejuvvui son maiddái
Stuorradiggái.
Ja nu livčče ge maiddái dát jahki; 2006
- galgan leat Isak Saba
ávvudanjahki! Go Isak Saba
dagai dan maid ii oktage sápmelaš lei dahkan: son lei vuosttaš sápmelaš Stuorradikkis
ja son bijai Unjárgga gielda kártii!
Mu sávaldat lea ge ahte Sámediggi sáhtášii
gudnejahttit sámiid vuosttaš Stuorradigge -politihkkára, Isak Saba -
1906-2006!
Go vilppastit máŋusguvlui ja oaidnit makkár
áššiiguin Isak Saba ražai 100 jagi áigge, de sáhttá duođaid sihke imaštišgoahtit
gosa sámeáššit duođaid jorret, ja maiddái oaidnit ahte politihkkálaš bargguid
maid son álggahii leat ávkin leamaš sámiide.
Go Isak Saba “vaibmo-áššit” ledje e.e.
dát:
·
Sámemánát
galget beassat sámegiela oahppat skuvllas,girjjit galget leat sámegillii ja
Ipmilbálvalusat galget dollojuvvot
sámegillii.
Dát orrut leamen hui
dovddus áššit sámiide vel odne ge.
Go ain dál, 100 jagi maŋŋá, lea stuorra hástalus fidnet sámegielat
oahpaheaddjiid min skuvllaide, ja báhpaid fal guhkkin eret! Oahppogirjjit sámegillii buot
luohkkáide, juohke fágas lea ain dušše fal niehku.
Eará ášši mii Isak Saba
politihkkálaš prográmmas lei, lei dát:
·
Sámiin
galget leat seammá vuoigatvuohta go dážain
eatnamiid oastimii
Norgga eiseváldit leat
aiddo mearridan eatnamiid ja čáziid stivrejumi rievdadit Finnmárkkus, ja
vuosttas Finnmárkku opmodaga stivra lea ge aiddobeliid nammaduvvon. Stivrenváldi lea sirddašuvvon Stáhtas
ođđa Finnmárkku Opmodaga stivrii, gos lea seammá áirraslohku Sámedikkis
válljejuvvon go Filkkadikkis. Dát
duođaštuvvo ahte Isak Saba rahčamuš sámiide oažžut seammá vuoigatvuođaid
eatnamiidda viimmat lea ollášuhtton, ja viimmat …quot; go dat ádjánii 100
jagi!
·
Isak Saba
mielas ledje maiddái dát áššit deaŧálažža : vuotnaguolásteaddjit galge ain beassat
ruoššaiguin gávpašit, ja boazodoallit galge beassat bohccuideaset guođihit
riikka rajáid rastá.
Odná stáhta lohká ahte
vuotnabivdin eai leat ban makkárge bivdinvuoigatvuođaid, ja Norgga ja Ruošša
gaskkas ii dáidde leat menddo buorre dilli, go diehtit at Ruošša ii fuola šat
Norgga luosas ja Norga fas bivdá ruošša tråláriid
kánonaiguin...
Manne son mun hálan nu
ollu Isak Saba birra Sámi álbmotbeaivvi 2006 ávvudeami oktavuođas?
Mu mielas eallá Isak
Saba vuoigŋa ain dáppe Unjárggas.
Gielda lea ásahan giella- ja kulturguovddáža mii guoddá Isak Saba nama;
namalassii Isak Saba guovddáš.
Isak Saba guovddážis orru hui ollu
dáhpáhuvvamin, dat nieiddat ja okta gánda geat doppe barget orrut dego buohkat
livčče galgan leat Isak Saba maŋisboahttit.
Ja mii galgat ge dás beassat oaidnit 2 áibbas
ođđa girjji maid sii leat ráhkadan.
Sávaldat lea ahte mii
buohkat barggašeimmet dan nammii, seailluhit ja ovdánahttit sáme giela ja
kultuvrra vai Unjárgga gielda nannosmáhttošuvvašii ja vai gieldda nuorat
dustešedje boahteáiggi nana sámi identitehtain ja iešdovdduin!
Mun sávan lihkku Isak Saba guovddžii
girjealmmuhemiiguin ja sávan buohkaide lihku Sámi
álbmotbeivviin!
sátnejođiheaddji


