Bures boahtin Unjárgii
Unjárgga gielda lea unna, ealli gielda Finnmárkkus, siskit Várjjatvuonas. Dáppe deaivvadit luondu, báikegottit ja nana kulturárbevierut lahka vuona, duoddariid ja Suoma rájá.

Gielddas lea hálddahusguovddáš Vuonnabađas ja fállá viiddis bálvalusaid ássiide, ealáhusaide ja gussiide.
Gielda gos giella ja kultuvra lea guovddážis
Unjárggas lea nanu sámi giella ja kultuvra. Dat vuhto sihke servodateallimis, bálvalusain ja identitehtas. Gielda bargá aktiivvalaččat seailluhit ja ovddidit giela, kultuvrra ja árbevieruid. Dat lea dehálaš oassi árgabeaivvis sihke mánáide, nuoraide ja ollesolbmuide. Dieđut gávdnojit sihke dárogillii ja sámegillii gieldda neahttasiidduin.
Dáppe lea buorre orrut ja eallit
Unjárggas lea dorvvolaš bajásšaddaneavttut, lagašvuoht olbmuide, bálvalusaide ja mearrádusaide leat okti čatnon. Gielda fállá bálvalusaid earret eará bajásgeassimis, dearvvašvuođas ja fuolahusas, plánemis ja teknihkalaš áššiin, gielas ja kultuvrras, ealáhusaide ja servodatovdáneamis. Ollugiidda lea lagašvuohta lundui, servodahkii ja báikkálaš gullevašvuhtii dehálas ja mat dahket Unjárgga buorre orrunbáikin. Gielda bargá maid láhčit buriid diliid sisafárremii, ássamii ja visttiid huksemii.
Luondu, lagasvuohta ja vejolašvuođat
Unjárggas sáhtát vásihit erenoamáš luondduvásáhusaid olles jagi. Gielda lea Várjjatvuonas máttás gitta Suoma rádjái, ja davás gitta Várnjárgii. Guovllus leat buorit vejolašvuođat olgodoaimmaide, bivdui, guolásteapmái ja luondduvásáhusaide. Luondu lea dehálaš oassi sihke árgabeaivvis ja báikkálaš identitehtas.
Bálvalusat ja oktavuođat
Gieldda neahttasiiddus gávdnojit dieđut bálvalusaid birra, politihkalaš áššiin, virge almmuhusain ja oktavuođadieđuin. Dáid siidduin sáhttet ássit ja guossit gávdnat rivttes bálvalusa dahje ossodaga.
Sist oppdatert