Unjárgga gielda gullá Oarje-Várjjaga plánakantuvrii mii lea gieldda huksenáššemeannudeaddji.

Olgešbeale fálus, gávnnat dieđuid huksendoaibmabijuid birra mat eai leat ohcangeatnegahttojuvvon ja doaibmabijuid birra mat leat ohcangeatnegahttojuvvon. Dás gávnnat maiddái dieđuid dan birra maid galggat iskat ovdal ozat, ohcama sisdoalu, ohcanmeannudeami, váidaga ja gárvvisteami birra.

Dás gávnnat liŋkka: Oversikt over byggereglene mii addá dutnje ollesgova plána- ja huksenlágas, huksenáššeláhkaásahusas, huksenteknihkalaš láhkaásahusas ja eará njuolggadusčállosiin mat leat áigeguovdilat huksemii.

Dás gávnnat ohcanskoviid ja blankeahtaid huksenáššái: Søknadsskjemaer for byggesak. Blankeahtaid sáhttá čálihit ja deavdit peannáin, dahje daid sáhttá viežžat iežas mašiidnii, deavdit ja vurket. Gárvves devdojuvvon skoviid ja blankeahtaid galgá sáddet gildii.

 

Ohcangeatnegasvuohta

Jus galggat hukset, de soaittát fertet dan ohcat. Mii lea ohcangeatnegas, dan mudde Byggesaksforskriften (SAK10). 

  • Ohcangeatnegas doaibmabijut leat mearriduvvon láhkaásahusa 2.§:s.
  • Ohcangeatnegas doaibmabijut maid doaibmabidjoeaiggát ieš sáhttá ohcat, leat mearriduvvon láhkaásahusas 3.§:s.
  • Ohcangeatnegasvuođa spiehkastagat čužžot láhkaásahusa  4.§:s.

Jus háliidat cegget suodjeáiddi, vistestuorádusa, terássa, ráju , garáša, olgovistti dahje ođasmahttit iežat vistti, de sáhtát ollu dahkat almmá ohcama haga. Don fertet liikká sáddet ránnjádieđáhusa ja dieđu gildii vai kárttat sáhttet ođasmahttojuvvot. Direktoráhta huksenkvalitehtas lea álkes čilgehus das maid sáhtát dahkat. Geahča liŋkkaid siiddus.

 

Huksenohcan

Ohcamiid sádde gildii. 

Ohcama sisdoallu

Ohcama sádde gildii ja čállojuvvo mielddusreive, mas čilge doaibmabiju ja mas lea čujuhus dahje viste- ja geavahannummar. Mildosiid soabat gielddain ovdagihtiikonferánssas (čuojat teknihkalaš ossodahkii ja várre áiggi), muhto dábálaččat leat

  • Kártaoassi (omd. seeiendom.no siiddus)
  • Skovvi ovddasvástádusa duođašteapmái (jus iešguđet rollain lea guovddáš dohkkeheapmi)
  • Ovddasvástádusvuoigatvuođa ohcan (jus iešguđetlágan rollat ohcet báikkálaš dohkkeheami)
  • Mihttobiddjon sárgosat (plána, kártaoassi ja hámit/julggabealit). Jus ohcá rievdadusaid, de bidjá mielddusin ovddeš- ja dálá dili sárgosiid. Unjárggas oaivvildit galgá leat álki dan dahkat ja ahte galgá giehtasárgojuvvon árkii. Servieahtat gal leat menddo álkit, eaige dat heive govvalohkkái, muhto eai dárbbašuvvo ge gal čáppa 3d- sárgumat. Vuot: plána, kártaoassi ja hámit/julggabealit!
  • Vuolláičállojuvvon skovit ránnjádieđáhusas, vejolaš čilgehus ahte ránnját eai leat addán ruovttoluottadieđu áigemeari rádjái.

Meannudanáigi

Meannudanáigemearri (mearrádusa dahkama áigemearri) lea 12 vahku jus:

  • ohccojuvvo rámmalohpi
  • Ohccojuvvo sierralohpi
  • doaibmaálggaheaddji ohcá persovnnalaš ovddasvástádusvuoigatvuođa ieš lea huksejeaddjin
  • dárbbaša lobi/mieđiheami/cealkámuša eará eiseválddis
  • dárbbašuvvo ránnjáin mieđiheapmi go biddjo lahka ránnjá ráji
  • leat ránnjácealkámušat dahje vuosttaldeamit huksenohcamii (ii guoskka ohcamiidda § 20-4 mielde)
  • ohcamis lea váilevašvuođat nu ahte dan ii sáhte meannudit

3 vahku meannudanáigi gusto go:

  • Doaibmabidju čuovvu gustovaš njuolggadusaid ja mearrádusaid.
  • Ii ohccojuvvo persovnnalaš ovddasvástádusvuoigatvuohta go ieš lea huksejeaddjin.
  • Ii dárbbaš oažžut eará eiseválddiin dahje ránnjáin lobi/mieđiheami/cealkámuša.
  • Eai leat ránnjácealkámušat dahje vuosttaldeamit huksenohcamii (ii guoskka ohcamiidda § 20-4 mielde).
  • Ovtta ceahki lohpi ohccojuvvo, vejolaččat rievdadit addojuvvon rámmalobi.
  • Ollislaš huksenohcan lea sáddejuvvon. Ollislaš mearkkaša ahte gielddas leat doarvái dieđut maid sáhttá dahkat duohtameannudeami.

Váidda

Eaŋkilmearrádusaid sáhttá váidit, gč. Hálddašanlága § 28. Hálddašanlága § 29 olis lea váidináigemearri 3 vahku dan rájes go ohcci lea ožžon dieđu mearrádusa birra. Gielda meannuda váidaga dáid mielde: gjeldende lovverk.

Rollat, fágasuorggit, doaibmabidjoklássat ja ovddasvástádusvuoigatvuohta

Byggesaksforskriften (SAK10) mudde huksenohcama proseassa. Dás vuolábealde oaidná huksenáššeproseassa oanehis veršuvnna. Proseassain lea veaháš bargu vuosttaš geardde go dan galgá čađahit, muhto dađistaga šaddá álki ja logalaš, leat dušše muhtun skovit maid galgá deavdit (nu gohčoduvvon 1000 jagi...). 

Ohcanproseassa eaktuda ahte muhtun olbmot, geain lea dihto gelbbolašvuohta dihto rollain main lea dihto ovddasvástádus dahket dihto bargguid. Mii dasto geahčadit dan. 

Rollat

  • Hukseheaddji lea son gii oamasta dahje ovddasta vistti eaiggáda. 
  • Doaibmaálggaheaddji - son gii galgá oažžut barggu dahkkot. Jus dat lea du visti, de lea don doaibmaálggaheaddji. Jus don orut ásodatsearvvis, de lea ásodatsearvi doaibmaálggaheaddji. 
  • Eiseváldi hálddaša láhkamearrádusaid, huksenáššiin dat lea gielda.
  • Ovddasvástideaddji ohcci. Oktiiordnejeaddji rolla mii oktiiordne daid eará rollaid ohcamiid eiseválddiid ektui, mii dán oktavuođas lea gielda. 
  • Ovddasvástideaddji prošekterejeaddji ráhkada doaibmabiju čilgehusa gustovaš njuolggadusaid mielde mat leat addojuvvon plána- ja huksenlágas ja dán plána teknihkalaš láhkaásahusas
  • Ovddasvástideaddji čađaheaddji dahká barggu prošekterejeaddji čilgehusa ja njuolggadusaid mielde
  • Ovddasvástideaddji dárkkisteaddji dárkkista ahte bargu lea čađahuvvon čilgehusaid ja njuolggadusaid mielde

 

Fágasuorggit

  • Vuođđobarggut
  • Snihkken
  • Betoŋŋabarggut
  • Glássabarggut

Doaibmabidjoklássat

  • Doaibmabidjoklássa 1: Álkes huksehusat - dábálaččat dábálaš guovttegeardásaš orrunvisti mas lea ásodat gealláris.
  • Doaibmabidjoklássa 2: Váddáseabbo huksehusat, omd. huksehusat main dáhkki lea badjel 9 mehtera alu, eanet ássanovttadagat, divohagat, geardevisttit.
  • Doaibmabidjoklássa 3: Spesialiserejuvvon ja/dahje váttis huksehusat. Ovdamearkka dihte buhcciidviessu, girdišiljut, vikingskiipa Hamaris. 

Ovddasvástádusvuoigatvuohta

Don ozat gielddas ovddasvástádusvuoigatvuođa ovtta doaibmabidjoklássa fágasuorggi rollii. Omd. Sáhtát ohcat/gáibidit ovddasvástádusvuoigatvuođa go dus lea ovddasvástádus muorrabargguid doaimmahit doaibmabidjoklássa 2:s jus galggat cegget divohaga. Jus galggat cegget hyhtá, de ozat dábálaččat ovddasvástádusvuoigatvuođa don leat ovddasvástideaddji prošekterejeaddji ja son gii barggat vuođđobargguid, betoŋŋabargguid ja snihkket doaibmabidjoklássas 1:s.

Makkár ovddasvástádusvuoigatvuohta addo, lea du gelbbolašvuođa duohken. Jus leat priváhtaolmmoš, de sáhtát oažžut doaibmabidjoluohká 1. Doaibmabidjoluohkkái 2 dárbbašat dábálaččat fágareivve ja muhtun jagiid bargovásáhusa. Dábálaččat lea prošekterejeaddji ja son gii bargguid dahká guokte iešguđet olbmo, muhto jus dus lea gelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat goappašagaid. Gielda dalle dábálaččat gáibida ahte ovddasvástideaddji dárkkisteaddji lea fitnodat iige priváhtaolmmoš, ja ahte fitnodagas lea doarvái gelbbolašvuohta.

Ovddasvástádusvuoigatvuođa ohcá sierra skovis ja bidjá fárrui duođaštusaid das maid oaivvilda gealbudahttit du oažžut ovddasvástádusvuoigatvuođa. Sii geat doaimmahit fitnodaga, ohcet huksenkvalitehta Direktoráhtas guovddáš dohkkeheami ovtta doaibmabidjoluohká fágasuorgái, ja čujuha ovddasvástádusvuoigatvuhtii gieldda ektui dan sadjái go ohcat áššis áššái.

Proseassa

Áššemeannudanproseassas leat dát ceahkit

  • Ovdagihtiikonferánsa gielddain. Eaktodáhtolaš, muhto jierpmálaš. Gielddain čoahkkinastit ja čilget maid oaivvildat. Geahčadit sárgosiid, muddenplánaid jnv. Sárgosat eai dárbbaš leat váddásat. Deháleamos lea čielggadit dehálaš áššečuolmmaid ovdal golut gártagohtet
  • -omd sáhtát go dákko hukset, sáhtát go nie alladit hukset, mot lea duolvačáhcebohcciin jnv.?
  • Doaibmabiju ohcan. Ovddasvástideaddji prošekterejeaddji ráhkada dan ja ovddasvástideaddji ohcci sádde dan gildii. Don ozat rámmalobi ja dasto álggahanlobi. Álkes doaibmabijuide ohcá dábálaččat goappašagaid seamma skovis.
  • Rámmalohpi. Gielda dohkkeha ohccojuvvon doaibmabiju ja dohkkeha ránnjádieđáhusaid.
  • Álggahanlohpi. Gielda dohkkeha prošeaktaálggaheami, ja dohkkeha prošeaktaaktevrraid ovddasvástádusvuoigatvuođaid . Álkes doaibmabijuin sáhttá álggahanlohpi addot oktanis rámmalobiin. Dalle ohcá álkes doaibmabiju. Álggahanlohpi dábálaččat lea gustovaš 3 jahkái – mii mearkkaša don fertet álgán bargguin áigemeari rádjái.
  • Gárvvisduođaštus. Go bargu lea dahkkon, de ovddasvástideaddji čađaheaddji ráhkada gárvvisduođaštusa hukseheaddjái.
  • Dárkkistanduođaštus. Go bargu lea dahkkon, de ovddasvástideaddji dárkkisteaddji ráhkada dárkkistanduođaštusa hukseheaddjái.
  • Geavahanlobi ohcan. Ovddasvástideaddji ohcci čohkke gárvvisduođaštusaid ovddasvástideaddji čađaheaddjis ja juohke  ohccojuvvon fágajoavkku ovddasvástideaddji dárkkisteaddji dárkkistanduođaštusaid ja sádde daid gildii. Jus barggut leat báhcán mat eai leat dehálaččat sihkarvuhtii, de sáhttá ohcat gaskaboddosaš geavahanlobi. Gaskaboddosaš geavahanlohpi sisdoallá dalle bajilgova báhcán bargguin ja plána dasa mot dát galget gárvvistuvvot.

Gáibádusat vistái

Byggteknisk forskrift (TEK17) mudde iešalddis gáibádusaid vistái. Arkiteavttat ja inšenevrrat sáhttet duođaštit ahte sárgojuvvon konstrukšuvdna lea doarvái buorre. Midjiide earáide, lea muđui ávkkálaš geahččat Sintef Byggforsk-ráiddu. Byggforsk-ráiddus leat ovdagihtii dohkkehuvvon teknalaš čovdosat ja detáljat dábálaš konstrukšuvnnaid ráhkademiid birra

Fuomáš earenoamážit dan mii čállojuvvo buollinklássaid birra - dás gielda ii spiehkas veahášge. 

Čálit olggos áinnas láhkaásahusa  ja geahča dan áiggis ovddasguvlui. Jus leat dáin siidduin, de lea stuora vejolašvuohta don gávnnat miellagiddevaš lohkama. 

Skovit

Ovdagihtiikonferánssa diŋgon plána- ja huksenlága § 21-1 mielde

Liŋka Direktoráhta huksenkvalitehta neahttasiidduide (DIBK.no). Dás leat gažaldagat ja vástádusat huksenášši birra, skovit ja digitála reaiddut prošekteremii. Unjárgga gielda geavaha DIBK standárdaskoviid.

Plánaálgga lea geatnegahtton mielddus skovvái mas diŋgot álggahančoahkkima priváhta muddenplánaid birra. 
Viečča málledokumeantta dás. 

Dás gávnnat liŋkkaid opmodat gullevaš skoviide diggelogahallamii, mihtideapmái, matrihkaláššiide ja vuođđogirjji dieđuide.

Meroštallan- ja mihtidannjuolggadusat

Priser

Gielddastivra mearrida jahkásaš gielddalaš hadderegulatiivva mas leat hattit ohcamiid meannudeapmái. 

DIVATREGULATIIVA BARGGUIDE PLÁNA JA HUKSENLÁGA (§ 33-1)MIELDE gustovaš 01.01.2018 rájes
Huksen ja juohkináššit
1.1
Doaibmabijuid ovddas maidda ii gáibiduvvo ohcan dahje lohpi, ii dárbbaš máksit divada  (Phl. 20-3)
1.2
Ovdagihtiikonferánsa (phl § 21-1) kr. 2.100
1.3
Sierralobi ohcama árvvoštallan (phl § 19-1)
Mii ii gáibit gulaskuddama kr. 1.500
Mii gáibida gulaskuddama kr. 3.200
1.4
Ovdagihtiikonferánsa (phl § 21-1)
Ráhkkanahtton ovdagihtiikonferánsa phl.§21-1, gč. ÁŠŠI §6-1
2.
Ohcangeatnegas doaibmabijut (phl. § 20-1)
2.1
Vistti, huksehusaid dahje rusttegiid ceggen
Vistehuksen:
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 7.000
Doaibmabidjoklássa 2 kr. 10.000
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 14.000
Garáša, olgovisti ja návstu
Visti mas geavahanareála lea vuollel 70 m2 (ovddasvástádusvuoigatvuođa haga) kr. 1.500
Visti mas geavahanareála lea badjel 70 m2 (ovddasvástádusvuoigatvuohta)
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 3.500
Doaibmabidjoklássa 2 kr. 3.700
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 4.000
Industriija/rádjovisti
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 6.700
Doaibmabidjoklássa 2 kr. 10.000
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 15.000
Kantuvrrat ja gávpevisttit
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 10.000
Doaibmabidjoklássa 2 kr. 20.000
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 40.000
Hotealla- ja restoráŋŋavisti
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 11.000
Doaibmabidjoklássa 2 kr. 25.000
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 75.000
2.2 Geavahanrievdadus j.e. (phl. 20-1 c) kr. 2.000
Vej. Sierralobi meannudeapmi boahtá lassin
2.3 Visttiid, huksehusaid dahje rusttegiid gaikun (phl 20-1e) vuollel 100 m2 - ovddasvástádusvuoigatvuođa haga kr. 2.000
Badjel 100 m2 – ovddasvástádusvuoigatvuođain
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 5.000
Doaibmabidjoklássa 2 kr 7.000
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 10.000
2.4 Visttiid geavahanovttadagaid juohkin dahje oktiibidjan je. kr. 1.500
(phl § 20-1 g)
2.5 Visttiid, huksehusaid dahje rusttegiid gaskaboddosaš sajusteapmi –(phl. 20-1j) ovddasvástádusvuoigatvuođa haga kr. 1.500
Ovddasvástádusvuoigatvuođain:
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 5.000
Doaibmabidjoklássa 2 kr 7.000
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 10.000
2.6 Mearkkašahtti eanadatduohtadeamit (phl § 20-1k)
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 5.000
Doaibmabidjoklássa 2 kr 7.000
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 10.000
2.7 Geainnu, parkerensaji huksen (phl. 20-1i)
Doaibmabidjoklássa 1 kr. 1.500
Doaibmabidjoklássa 2 kr 2.500
Doaibmabidjoklássa 3 kr. 5.000
2.8 Juohkinohcan muddejuvvon guovlluin (phl 20-1m)
Huksensadji kr. 2.500
Eará ulbmilat kr. 1.250
2.9 Juohkinohcan ii muddejuvvon guovllus (phl 20-1m) kr. 2.500
2.10 Rievdadusat addon lobis dahje registrerejuvvon dieđáhusas
Rievdadusat mat gáibidit ránnjádieđáhusa kr. 2.500
Eará rievdadusat mat eai gáibit ránnjádieđáhusa kr. 800
3 Divat bargguid ovddas duolvačáhcerusttegiid luoitimiid láhkaásahusa mielde
Luoitin vuollel 15 PE kr. 1.500
Luoitin badjel 15 PE kr. 5.000
4 Ohcangeatnegasvuohta (phl. § 20-2)


Ohcangeatnegas doaibmabijut mat gáibidit ovddasvástideaddji fitnodagaid (phl. § 20-3)
Duođašteapmi báikkálaš dohkkeheami ovddasvástádusvuoigatvuođa birra kr. 1.500
Duođašteapmi guovddáš dohkkeheami ovddasvástádusvuoigatvuođa birra 750
4 Lobiheames viste- ja rusttetbarggut
Doaibmabijuin mat leat álggahuvvon huksenlobi haga galgá máksojuvvot geavahuvvon áiggi ovddas, diibmohaddi kr. 500, unnimusat kr. 2.500
5 Plánaáššit
5.1 Priváhta muddenevttohusat (phl 12-11)
Meannudandivat kr. 15.000
Lasáhus gitta 5000 m2 areálasturrodahkii, juohke m2: kr. 15.1,50
Lasáhus gitta 5000 m2 areálasturrodahkii, juohke m2: kr. 0,75
Maksimáladivat mudden- ja huksehatplánaide kr. 45.000
OPPALAŠ MEARRÁDUSAT
Son gii oažžu bálvalusaid dán regulatiivva mielde, galgá máksit daid máksomeriid ja njuolggadusaid mielde mat dás ovdanbohtet. Áššedivadiid galgá máksit vaikko ohcan hilgojuvvo. Divat galgá máksojuvvon 20 beaivvi maŋŋel fakturádáhtona.
Divada galgá máksit regulatiivva mielde mii gusto go gildii boahtá ohcan/dieđáhus/rekvisišuvdna.
Divat galgá máksojuvvon ovdal ohcan meannuduvvo. Jus lea govttohis divut barggu ja goluid ektui mat gielddas leat leamašan, de sáhttá son, gean hálddahushoavda fápmuda, mearridit heivvolaš divada.


Huksenáššit muddejuvvojit dás Plan- og bygningsloven ja forvaltningslovens §§11a, 28 ja 29. Byggesaksforskriften (SAK10) čilge huksenáššeproseassa, rollaid, fágasurggiid, doaibmabidjoklássa jnv.

Byggteknisk forskrift (TEK17) gč. Plan- og bygningsloven čilge gáibádusaid iešalddis vistái. Dasa lassin gávdnojit muhtun láhkaásahusat mat muddejit birrasa dilálašvuođaid.

Láhkaásahusaid ja láhkavuođuid dievaslaš listtuid dáfus, geahča referansene til Plan- og bygningsloven. Dás vuolábealde oaidná guovddáš láhkaásahusaid Byggesaksforskriften (SAK10), Byggteknisk forskrift (TEK17), kart- og planforskriften, Forskrift om konsekvensutredninger, Vannforskriften, Statlige planretningslinjer for klima- og energiplanlegging og klimatilpasning, Planretningslinjer for strandsonen langs sjøen, Retningslinjer for barn og planlegging, Forskrift om retningslinjer for vernede vassdrag, Forskrift om behandling av private forslag til detaljregulering etter pbl, Gebyrregulativ for ansvarsgodkjennelse, Forskrift om omsetning og dokumentasjon av heiser mv, Forskrift om dokumentasjon av byggevarer (DOK), Forskrift om samvirke mellom gml og ny plbl.