Ehtalaš ja árvovuođu njuolggadusat

Gielddastivra dohkkehii geassemánu 13. b. 2023

"Unjárgga gielda ferte čielggasvuođa ja ovddasvástádusa bokte leat luohttámušhuksejeaddji fitnodat"

Láidehus

Válljejuvvon virgeoapmahaččaid ja bargiid láhttenvuohki ja miellaguottut bidjet vuođu dasa ahte álbmot luohttá gildii. Válljejuvvon virgeolbmot ja bargit Unjárgga gielddas fertejit bargat servvodaga buorrin ja lágaid ja njuolggadusaid, gieldda árvovuođu ja politihkalaš mearrádusaid mielde. Sii fertejit doaimmahit iežaset geatnegasvuođaid ja doaibmat nu ahte ii billis gieldda dovddu ja álbmoga luohttámuša.

Buohkain lea ovddasvástádus čielggasvuođas ja ovddasvástádusas mii lea juohke oasi organisašuvnnas ja aktiivvalaččat eretbidjan iežas eahpeetihkalaš jođihanvugiin. Buot bargiin lea vuoigatvuohta ovdanbuktit iežaset oaiviliid.

 

1.1 Ulbmil

Unjárgga gieldda etihkalaš njuolggadusat mearridit oktasaš ehtalaš standárdda válljejuvvon virgeolbmuide ja bargiide. Njuolggadusat leat veahkkin sihkkarastit buori etihkalaš geavada.

1.2 Vuordámušat

Servodaga oktasaš ruđaid hálddašeaddjin gielda bidjá stuorra gáibádusaid válljejuvvon virgeolbmuid ja ovttaskas bargiid etihkalaš miellaguottuide. Buohkat fertejit lojálalaččat čuovvut lágaid, njuolggadusaid  mat gusket gieldda doibmii.

Buot bargit leat maid geatnegahtton doaibmat lojálalaččat mearrádusaid ja mearrádusaid ektui, leat konstruktiivvalaččat ovttasbargogaskavuođain ja láhčit dili dorvvolaš oaiviliid gaskkusteapmái ja positiiva bargobirrasii.

 

 

 

1.3 Geatnegasvuohta

Bargit Unjárgga gielddas fertejit leat mielde huksemin dakkár organisašuvdnakultuvrra mii vuođđuduvvá rabasvuođa ja ovddasvástádusárvvuide. Jođiheaddjit galget maid bearráigeahččat ahte organisašuvdna diehtá ehtalaš gáibádusaid maid gielda lea bidjan - ja ahte lágaid ja njuolggadusaid rihkkumat meannuduvvojit.

Buot bargiin Unjárgga gielddas lea persovnnalaš ja sorjjasmeahttun ovddasvástádus čuovvut gieldda etihkalaš njuolggadusaid. Jus eai leat sihkkarat das mii lea rivttes geavahus, de fertejit ohcat rávvagiid ja rávvagiid iežaset lagamus jođiheddjiin.

 

1.4 Sámi hálddašanguovlu

Unjárgga gielda lea oassi sámi hálddašanguovllus. Sámegiella ferte sáhttit geavahuvvot ja gullot buot oktavuođain Unjárgga gielddas. Lea deaŧalaš ahte bargit leat veahkkin láhčimin positiivvalaš dili sámi gillii ja sámi kultuvrii suohkanis.

Sámelága § 1-5 3. kapihttala mielde lea sámegiella dásseárvosaš dárogielain suohkana suohkanhálddahusas. Sámelága giellakapihttala njuolggadusat leat unnimusgáibádus, muhto buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii giela geavaheddjiid, maiddái lága njuolggadusaid olggobealde. 3

 

2. Váldooassi

Rabasvuođain ja ovddasvástádusa bokte galgá Unjárgga gielda leat luohttámuša huksejeaddji fitnodat

Válljejuvvon virgeolbmuid ja bargiid láhttenvuohki dahká vuođu dasa ahte álbmot luohttá gildii. Buohkat fertejit doaibmat dakkár vuogi mielde mii heive gieldda miellaguottuide ovttaveardásašvuođa, fátmmasteami ja máŋggabealatvuođa ektui, ja aktiivvalaččat gaskkustit iežaset buot eahpeetihkalaš geavadagain.

Bargit Unjárgga gielddas fertejit deaivvadit ássiiguin ja mielbargiiguin rabasvuođain ja ovddasvástádusain. Fágalaš máhttu ja fágalaš árvvoštallan ferte leat vuođđun ráđđeaddimii, válddi ollašuhttimii ja bálvalusaid fállamii.

2.1 Čilgehus

Unjárgga gielda ferte addit álbmogii eanet oainnu gielddahálddahussii. Gielddas lea oppalaš aktiivvalaš dieđihangeatnegasvuohta. Gieldda bargit fertejit álo addit rivttes ja doarvái dieđuid ássiide, organisašuvnnaide, fitnodagaide ja eará eiseválddiide.

 

2.2 Gieldda oktasašruđaid hálddašeapmi

Válljejuvvon virgeolbmot ja bargit Unjárgga gielddas fertejit diehtit ahte sii hálddašit gieldda oktasašruđaid ássiid ovddas. Gieldda bargit leat geatnegahtton fuolahit gieldda resurssaid ekonomalaččat ja buoremus vugiin.

Almmolaš oastinláhka bidjá eavttuid dasa mo almmolaš oastin galgá dáhpáhuvvat. Áššemeannudeapmi ja mearrádusat oastimiid oktavuođas Unjárgga gieldda ovddas galget dáhpáhuvvat prosedyraid mielde mat álo gustojit ruhtadeapmái ja oastimii.

 

2.3 Ovttaveardásašvuohta, fátmmasteapmi ja máŋggabealatvuohta

Unjárgga gielddas lea nolla gierdavašvuohta givssideapmái, vealaheapmái, uhkideapmái ja heađušteapmái, earret eará seksuálalaš loavkašuhttimii ja sávakeahtes seksuála fuomášupmái. Bargiin ja álbmotválljejuvvon virgeolbmuin ferte leat diđolaš oaidnu dákkár sávakeahtes doaimmaid ektui ja mii buohkat váldit ovddasvástádusa ollašuhttit dán oainnu.

Dásseárvu, fátmmasteapmi ja máŋggabealatvuohta leat eaktun dasa ahte Unjárgga gielda galgá leat buorre bargosadji buohkaide bargat, ja bargit dahje álbmotválljejuvvon ovddasteaddjit dáin surggiin eai galgga láhttet dakkár vuogi mielde mii heive bidjat Unjárgga gieldda heajos beaggimii.

 

2.4 Lagas gaskavuođat

Dakkár servodagas go Unjárgga gielddas sáhttá geavvat nu ahte bargit geain leat lagas gaskavuođat leat dahje sáhttet šaddat lagaš mielbargin. Bargit geain leat lagaš oktavuođat dan dihte go i.a. náitalan/ovttasássan, sohkabealli dahje ustitvuohta, geat barget lagas oktavuođas, sáhttet dagahit hástalusaid bealátkeahtesvuođa ektui mearrádusdahkama proseassain, fitnodaga dovddu ja bargobirrasa siskkobealde.

Váldonjuolggadussan galgá garvit ahte náittosguoimmit/ovttasássit dahje váhnemat/mánát leat virgáduvvon njuolggolinjjás nubbi nubbái organisašuvnnas, raporterejit seamma jođiheaddjái dahje leat seamma jođihanjoavkkus.

Seamma guoská lagaš bearašoktavuođaide dahje ustitvuođaide.

Sáhttá geavvat nu ahte bargit ovdánahttet lagaš oktavuođaid bargogaskavuođa áigge. Dakkár diliin lea dehálaš ahte bargit dieđihit iežaset jođiheaddjái go dát dáhpáhuvvá. Jođiheaddji ferte dasto dahkat konkrehta árvvoštallama ovttaskas áššis dan ektui ahte dárbu doaibmat.

Muhtin dáhpáhusain sáhttá leat dárbu doaibmabijuid bidjat johtui. Dát sáhtášii ovdamearkka dihte leat ođđa bargojuogadeapmi lagaš gaskavuođaid gaskkas, ođđa raporterenlinjá. Jus dákkár doaibmabijut eai leat vejolaš, de sáhttá dárbbašuvvot eaktodáhtolaš dahje ovttabealat sirdin.

 

2.5 Luohtehahttivuohta, jávohisvuohta ja bealátkeahtesvuohta

Luohttámušdieđuid maid gieldda álbmotválljejuvvon ovddasteaddjit ja bargit ožžot iežaset barggu oktavuođas, galget hálddašuvvot lágaid ja njuolggadusaid mielde. Luohttámušgeatnegasvuohta guoská maiddái dan maŋŋá, go bargu gielddas lea nohkan.

Válljejuvvon virgeolbmot ja bargit galget doaibmat bealátkeahttá ja hárjehit ovttaveardásaš meannudeami. Buohkat geat dahket mearrádusaid ja láhčet mearrádusaid Unjárgga gielddas, leat geatnegahtton hálddahuslága gelbbolašvuođanjuolggadusaide.

Bargiin lea sorjjasmeahttun geatnegasvuohta dieđihit bajit olbmuid heaittiheami birra nu ahte sii sáhttet beassat eret áššis. Jus lea eahpádus doaibmahehttejumis, de ferte bargi sáddet gažaldaga iežas lagamus jođiheaddjái. Jus bargi persovnnalaš beroštumit sáhttet váikkuhit mearrádussii dakkár áššis mas sus lea fágalaš ovddasvástádus, dahje muđui oassálastá gieđahallamii, de ferte dan loktet lagasjođiheaddjái, nu ahte su gelbbolašvuohta sáhttá árvvoštallojuvvot.

Dakkár áššiin main suohkandirektevra lea doaibmahehttejuvvon, dahká buot mearrádusaid ja čovdosiid áššis lagamus gelbbolaš politihkalaš orgána. Dákkár diliin ferte sátnejođiheaddji árvvoštallat čujuha go ášši luondu dasa ahte áššeráhkadeami berre eará gielda dahkat.

Gieldda álbmotválljejuvvon virgeolbmot ja bargit fertejit garvit gártat diliide mat sáhttet mielddisbuktit riidduid gieldda beroštumiid ja persovnnalaš beroštumiid gaskii. Dát guoská maiddái áššiide maidda eai guoskka hálddahuslága riektenjuolggadusat.

 

2.6 Lobben, skeaŋkkat ja eará ávkkit bálvalusas

Válljejuvvon virgeolbmot ja bargit eai oaččo vuostáiváldit skeaŋkkaid, mátkkiid, hoteallalanjaid, guossoheami, lasáhusaid, loanaid dahje eará ovdduid ja ovdduid mat sáhttet heivet váikkuhit daguide, áššeráhkadeapmái dahje mearrádusaide. Válljejuvvon virgeolbmot ja bargit eai sáhte dohkkehit ovdduid dahje skeaŋkkaid mat sáhttet oaivvilduvvot geahččaleamit váikkuheapmai dahje mat sáhttet ovdanbuktit válljejuvvon virgeolbmuid ja bargiid eahpedovddus čuovggas. Vaikko mo, de ii leat dilálašvuohta oažžut skeaŋkkaid, liđiid ja sullasaččaid maid árvu lea eanet go ruvnno. 500,-.

Skeaŋkkaid dahje ovdduid fálaldagat dihto virggi váldima ovddas sierra áššiin galget hilgojuvvot ja dieđihuvvot lagaš jođiheaddjái. Válljejuvvon ovddasteaddjit raporterejit dan mielde sátnejođiheaddji mielde. Vuostáiváldojuvvon skeaŋkkat galget máhcahuvvot sáddejeaddjái oktan reivviin mas čilgejit gieldda ehtalaš njuolggadusaid.

Válljejuvvon ovddasteaddjit, earret eará várrelahtut, ávžžuhuvvojit ahte eai lobbet válljejuvvon orgánaid áššiin main sis lea persovnnalaš ekonomalaš beroštupmi. Válljejuvvon virgeolbmot eai galgga maiddái čađahit bálkáhuvvon bargguid dainna áigumušain ahte váikkuhit eará válljejuvvon virgeolbmuide. Dán oktavuođas mearkkaša persovnnalaš ekonomalaš beroštupmi persovnnalaš ovdamunni válljejuvvon virgeolbmui.

 

2.7 Liigebargu, eará virggit ja/dahje eará bálkáhuvvon bargu

Bargit galget, go álget, ja nu guhká go bargogaskavuohta bistá, dieđihit gildii ovddalgihtii liigebargguid, virggiid ja/dahje eará bálkáhuvvon bargguid birra. Bargiin Unjárgga gielddas eai galgga leat liigebarggut, virggit dahje eará bálkáhuvvon barggut mat eai soaba gieldda beroštumiiguin, dahje mat heivejit heajudit luohttámuša gildii.

Bargit eai oaččo almmá bargoaddi lobi haga doaimmahit eará bálkábarggu (ovdamearkka dihte badjel 100% bistevaš virggi) dahje doaimmahit gávppálaš doaimmaid mat leat nu stuorrát ahte dat sáhttet badjelgeahččat bargi bargonávccaid gielddas.

2.8 Digitála gulahallanreaiddut ja sosiála mediat

Digitála gulahallanreaidduid ferte geavahit dárbbašlaš diđolašvuođain. Persovnnalaš sensitiivvalaš ja luohtehahtti dieđuid ii galgga gieđahallat nu ahte daid oažžu olámuttos lobihis olbmuide.

Válljejuvvon virgeolbmot ja bargit galget sihkkarastit iežaset cealkámušain interneahtas ja sosiála mediain ahte ii šatta eahpečielggasvuohta iežaset rolla ollašuhttima ektui. Jus oaččut jearaldaga mas lea fágalaš luondu, de fertet dan sáddet viidáseappot guoskevaš eiseváldái. Dat ii galgga gieđahallot sosiála mediain.

Juohke bargis lea individuála ovddasvástádus sosiála mediaid ja digitála gulahallanreaidduid geavaheamis. Ovttasbargoguoimmit, bargobiras ja geavaheaddjit/studeanttat/pasieanttat eai galgga máksojuvvot ovttaskas olbmo almmuhemiid ja diehtojuohkima boađusin.

 

2.9 Virggálaš oktavuođat ja bargomátkkit

Válljejuvvon virgeolbmuin ja bargiin galgá leat diđolaš oaidnu iežaset doaibmavugiide virggálaš oktavuođain ja bargomátkkiin. Dákkár oktavuođain šaddá ovttaskas bargi ja válljejuvvon ovddasteaddji vuosttažettiin dovdojuvvot Unjárgga gieldda ovddasteaddjin. Eaktuduvvo ahte bargit ja álbmotválljejuvvon virgeolbmot doibmet dakkár vuogi mielde mii ii sáhte billistit gieldda beaggima.

2.10 Dálkasat

Unjárgga gielddas lea nullatoleránsa dasa ahte lea narkotihka vuolde go lea barggus.

Go muhtin bargin dahje álbmotválljejuvvon ovddasteaddjin ovddasta Unjárgga gieldda, de vurdojuvvo modererejupmi alkohola gieđahallamis.

Alkohola ii dábálaččat gokčo Unjárgga gielda kurssain, konferánssain dahje sullasaččain. Dušše earenoamáš ja earenoamáš dilálašvuođain sáhttá Unjárgga gielda gokčat alkohola goluid.

2.11 Bargiid vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta dieđihit

Buot bargit ávžžuhuvvojit dieđihit váidalahtti dilálašvuođaid birra. Dieđihit lea dieđihit váidalahtti dilálašvuođaid muhtumii gii sáhttá dahkat juoidá dan ektui. Unjárgga gildii lea mihttomearrin ahte dákkár dilit fuomášuvvojit ja čuovvuluvvojit.

Bargiin geat vásihit dahje gávnnahit váidalahtti dahje eahpeetihkalaš dilálašvuođaid, lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta dieđihit dán. Dieđiheapmi váidalahtti dilálašvuođain galgá ovdamearkka dihte dahkkot lagaš jođiheaddjái dahje jođiheaddji bajimuš olbmui. Eará vuogit mo bargit sáhttet dieđihit leat gávpehoavddat, sihkarvuođaovddasteaddjit, dieđihančállingoddi dahje bearráigeahččaneiseváldi.

 

3. Loahppa

3.1 Etihkalaš njuolggadusaid rihkkun

Bargonjuolggadusaid mielde etihkalaš njuolggadusaid rihkkumat sáhttet meannuduvvot ráŋggáštussan.

3.2 Dulkojumit, riiddut ja ollašuhttin

Redakšuvdnarievdadusaid sáhttá dahkat gielddadirektevra. Bargit ja gielddastivrra ovddasteaddjit sadjásaččaiguin, lávdegottiiguin, duopmostuoluiguin duođaštit vuolláičállimiin ahte gieldda ehtalaš njuolggadusat leat lohkkojuvvon ja áddejuvvon.

Rievdaduvvon bargoáiggiid birra

Doaibma: 1.8.2023

Láidehus

Bargobiraslága §10.2 (3) mielde lea buot bargiin vuoigatvuohta molssaevttolaš bargoáigái jus dan sáhttá ollašuhttit almmá mearkkašahtti hehttehusa haga fitnodahkii.

Fleksibel bargoáiggiid ulbmil lea heivehit bargiide stuorát váikkuhanfámu iežaset bargoáiggiide. Fleksibel bargoáiggit vuođđuduvvet luohttámušgaskavuhtii gaskal bargoaddi ja bargi. Unnimus gáibádus dákkár ortnega doalaheapmái lea ahte bargoáiggit leat registrerejuvvon. Bargoáiggit ja fleksibeldiimmut leat registrerejuvvon gieldda digitála ortnegii, mii dál lea

Jos bargodiimmut eai leat registrerejuvvon digitála ortnegii, bálkálassáneamit dahkkojuvvojit registrerekeahtes bargoáiggiin. Flekserejuvvon bargoáiggiid ortnet sáhttá loahpahit lohkama bargiide geat eai registrere bargoáiggiid, nu ahte sidjiide biddjojuvvo atnui fásta bargoáiggit diibmu 08.00 rájes gitta diibmu 15.30 rádjái.

Bargit geat eai guoskka fleksibel bargoáigeortnegii, sáhttet sáddet čálalaš ohcamuša bargoaddái dan birra. Ohcamušas galgá čielggasin makkár ortnet lea sávahahtti ja guoská go ohcan mearreáigái vai ii.

Jus bargoaddi ja bargi eaba leat dovttaoaivilis das ahte lea go bargis vuoigatvuohta molssaevttolaš bargoáigái, de sáhttá riiddu ovddidit riiddučoavdinlávdegotti ovdii, Bargobiraslága § 10-13.

Áigemearri ovddidit ášši riidduidčoavdinlávdegotti ovdii lea njeallje vahku maŋŋel go bargoaddi biehttaleapmi lea joavdan bargái,  Bargobiraslága § 17-2.

 

3. Vuođđu

Fleksibel bargoáiggiid álggaheapmi Nesseby kommune /Unjárgga gielddas lea eaktun dasa ahte čuovvovaš eavttut devdojuvvojit:

a. Ovttaskas fitnodaga oadjebasvuohta geavaheddjiide galgá ain leat seamma buorre go ovdal álggaheami.

b. Ortnet guoská buot bargiide Unjárgga gielddas / Unjárggas, earret 2. čuoggás namuhuvvon fitnodagat mat virggálaš ákkaid geažil eai sáhte boahtit ortnega vuollái.

Maŋŋel ságastallamiid gielddadirektevrrain, de leat čuovvovaš bargit friddja virggálaš sivaid geažil čuovvovaš fitnodagain:

a. Bargit skuvllas.

b. Bargit mánáidgárdefitnodagas.

c. Dearvvašvuođa- ja eastadanfitnodaga bargit geain lea vuorro- dahje vuorrovuogádat.

d. Viesso- ja fuolahusfitnodaga bargit geain lea vuorro- dahje vuorrovuogádat.

e. Eará bargit Unjárgga gielddas / Unjárgga gielddas geain lea vuorroortnet, vuorroortnet dahje bargoáiggit gos galget leat mielde mearriduvvon áiggi siskkobealde.

 

Oassisinčálihuvvon buohcci bargi sáhttá - bargoaddi ja doaktára mieđihemiin - čoaggit fleksiáiggi, muhto ii sáhte ollislaččat čoaggit plussaáiggi buohcuvuođa áigge, daningo dat livččii vuostálagaid buohcuvuođapermišuvnnas namuhuvvon buohcuvuođaproseantta ektui.

Bargi geas lea oassebealledoaibmaealáhat, guoská flexi-áigenjuolggadusaide seamma muddui go oasseáigebargit.

 

Bargit geat bohtet ortnega vuollái mas leat fleksibel bargoáiggit, fertejit leat stivrejuvvon iežaset bargoáiggis. Bearráigeahččanortnega čađaha ossodatjođiheaddji mánu loahpas.

3. Guovddášáigi ja olggobeale bargoáigi

a. Guovddášáigi mearkkaša dan áigodaga goas buohkat galget leat mielde. Olggobeale bargoáiggiin oaivvilduvvo dás dat áigodat man áigge sáhttá geavahit molssaevttolaš bargoáiggiid.

b. Guovddášáigi lea rájes. 0900 gitta 1430 olles jagi, buot bargiide earret bargiide geat leat namuhuvvon čuoggás 7.

c. Fuolahusjoavkku guovddášáiggit leat: 07.00 – 12.00.

d. Olggobeale bargoáiggit leat rájes. 0600 gitta 0900 ja rájes 1430 gitta 2100 maŋŋebárggas bearjadahkii olles jagi. Muhto ii sáhte bargat eambbo go 12,5 diimmu beaivvis. beaivvi dahje 48 diimmu juohke vahkku.

f. Ii leat vejolašvuohta čoaggit liigediimmuid olggobealde olgguldas bargoáiggi.

g. Ii máksojuvvo bálká flextime ovddas váldobargošiehtadusa §5 oktasaš njuolggadusaid mielde.

h Bargiide geain leat iešguđet bargoáiggit, sáhttet bargoaddi ja gávpehoavddat soahpat eará áiggiid guovddášáigái ja olggobeale bargoáiggiide, beaivválaš ja vahkkosaš bargoáiggiid siskkobealde. Šiehtadus galgá leat čálalaš ja das galgá leat áigemearri eanemustá 12 mánu.

4. Ássanáigodat

Rehketdoalloáigi fleksibel bargoáiggis lea 3 mánu ja lea juhkkojuvvon ná: čakčamánnu - miessemánu, borgemánu - geassemánu, suoidnemánu - čakčamánu ja čakčamánu - juovlamánu.

Fleksibel bargoáigenjuolggadusat Unjárgga gielddas / Unjárgga gielddas 1.8.2023

5. Friddjaáiggi geavaheapmi ja plus-diimmuid áigesirdin

Friddjaáiggi heaittiheapmi ferte sohppojuvvot unnimustá 2 beaivvi ovdal ja dohkkehuvvot bargoaddi bealis. Likviderema ferte soahpat ja dohkkehit fitnodatdoalli, dahje bargoaddi fápmudusa, juohke sierra áššis.

 

Friddjaáiggi čađaheapmi mii ii leat šiehtaduvvon ja dohkkehuvvon bargoaddi bealis, rehkenastojuvvo eahpevuoiggalaš eretcealkin.

Lea lohpi sirdit 45 plus-diimmu dahje 15 minus-diimmu čuovvovaš čovdosa áigodahkii.

 

• Áigi mii lea badjel 15 minus diimmu dagaha ahte bálká geahpeduvvo. Dasa lassin diimmuid badjel 45 sihkkojuvvojit buhtadusa haga.

Go bargogaskavuohta nohká, de galget plus- ja minus-diimmut heaittihuvvot dieđihanáigodagas.

Maŋimustá 2 mánu ovdal vuolgima