Dát dáhpáhuvvá go oaččut heahtedieđu:
Telefovdna vibrere ja čuojaha garra sirenalágan jiena.
Čájáhusas boahtá ovdan oanehis teaksta mas muitaluvvo mii dáhpáhuvvá ja maid galggat dahkat. Jus du telefovdna doarju teavstta sániide, de sáhtát lohkat dieđu jienain.
Go oaččut heahtedieđu, bisán, loga dahje guldal dieđu, ja čuovo rávvagiid.
Goas galgá Heahteveahkkedieđáhus geavahuvvot?
Vuosttaš áigodagas maŋŋel álggaheami sáhttá Nødvarsela geavahit dieđihit áigeguovdilis ja duođalaš dáhpáhusaid birra mat gusket stuorra osiide riikkas. Sáhttet leat dáhpáhusat main lea rádioaktiivvalaš luoitimat, duođalaš terror dahje eará lihkohisvuođa- ja katastrofadilit, main álbmogii ferte jođánit dieđihit.
Nødvarsel biddjojuvvo atnui akuhta ja duođalaš dáhpáhusain báikkálaččat ja regionálalaččat.
Ortnet ferte maid áiggil áigái geahččaluvvot. Sáhtát geahččat plánejuvvon beivviid iskkadeapmái siiddus www.nødvarsel.no. Loga maid: Man birra oaččut dieđuid?
Álbmogii dieđiheapmi
Heahtedieđiheamit mátketelefovnnain leat lassin daid kanálaide mat juo geavahuvvojit dieđihit álbmoga. Norggas leat mis guhká leamaš álbmotváruhusat tyfonaid bokte, mat garra jienain signaliserejit ahte fertet ohcat dieđuid.
Duođalaš dáhpáhusas juogaduvvojit dehálaš dieđut máŋgga kanálas, nugo rádios, televišuvnnas, neahttaaviissain, eiseválddiid iežaset neahttasiidduin ja sosiála mediain.